The Buddha teaches on about araka, presenting a sevenfold teaching for disciples on the path.

AN 7.74 About Araka

“Bhūtapubbaṁ, bhikkhave, arako nāma satthā ahosi titthakaro kāmesu vītarāgo. Arakassa kho pana, bhikkhave, satthuno anekāni sāvakasatāni ahesuṁ. Arako satthā sāvakānaṁ evaṁ dhammaṁ deseti: ‘appakaṁ, brāhmaṇa, jīvitaṁ manussānaṁ parittaṁ lahukaṁ bahudukkhaṁ bahupāyāsaṁ mantāyaṁ boddhabbaṁ, kattabbaṁ kusalaṁ, caritabbaṁ brahmacariyaṁ, natthi jātassa amaraṇaṁ.

Seyyathāpi, brāhmaṇa, tiṇagge ussāvabindu sūriye uggacchante khippaṁyeva paṭivigacchati, na ciraṭṭhitikaṁ hoti; evamevaṁ kho, brāhmaṇa, ussāvabindūpamaṁ jīvitaṁ manussānaṁ parittaṁ lahukaṁ bahudukkhaṁ bahupāyāsaṁ mantāyaṁ boddhabbaṁ, kattabbaṁ kusalaṁ, caritabbaṁ brahmacariyaṁ, natthi jātassa amaraṇaṁ.

Seyyathāpi, brāhmaṇa, thullaphusitake deve vassante udakabubbuḷaṁ khippaṁyeva paṭivigacchati, na ciraṭṭhitikaṁ hoti; evamevaṁ kho, brāhmaṇa, udakabubbuḷūpamaṁ jīvitaṁ manussānaṁ parittaṁ lahukaṁ bahudukkhaṁ bahupāyāsaṁ mantāyaṁ boddhabbaṁ, kattabbaṁ kusalaṁ, caritabbaṁ brahmacariyaṁ, natthi jātassa amaraṇaṁ.

Seyyathāpi, brāhmaṇa, udake daṇḍarāji khippaṁyeva paṭivigacchati, na ciraṭṭhitikā hoti; evamevaṁ kho, brāhmaṇa, udake daṇḍarājūpamaṁ jīvitaṁ manussānaṁ parittaṁ …pe… natthi jātassa amaraṇaṁ.

Seyyathāpi, brāhmaṇa, nadī pabbateyyā dūraṅgamā sīghasotā hārahārinī, natthi so khaṇo layo muhutto yaṁ āvattati, atha kho gacchateva vattateva sandateva; evamevaṁ kho, brāhmaṇa, nadīpabbateyyūpamaṁ jīvitaṁ manussānaṁ parittaṁ lahukaṁ …pe… natthi jātassa amaraṇaṁ.

Seyyathāpi, brāhmaṇa, balavā puriso jivhagge kheḷapiṇḍaṁ saṁyūhitvā akasireneva vameyya; evamevaṁ kho, brāhmaṇa, kheḷapiṇḍūpamaṁ jīvitaṁ manussānaṁ parittaṁ …pe… natthi jātassa amaraṇaṁ.

Seyyathāpi, brāhmaṇa, divasaṁsantatte ayokaṭāhe maṁsapesi pakkhittā khippaṁyeva paṭivigacchati, na ciraṭṭhitikā hoti; evamevaṁ kho, brāhmaṇa, maṁsapesūpamaṁ jīvitaṁ manussānaṁ parittaṁ …pe… natthi jātassa amaraṇaṁ.

Seyyathāpi, brāhmaṇa, gāvī vajjhā āghātanaṁ nīyamānā yaṁ yadeva pādaṁ uddharati, santikeva hoti vadhassa santikeva maraṇassa; evamevaṁ kho, brāhmaṇa, govajjhūpamaṁ jīvitaṁ manussānaṁ parittaṁ lahukaṁ bahudukkhaṁ bahupāyāsaṁ mantāyaṁ boddhabbaṁ, kattabbaṁ kusalaṁ, caritabbaṁ brahmacariyaṁ, natthi jātassa amaraṇan’ti.

Tena kho pana, bhikkhave, samayena manussānaṁ saṭṭhivassasahassāni āyuppamāṇaṁ ahosi, pañcavassasatikā kumārikā alaṁpateyyā ahosi. Tena kho pana, bhikkhave, samayena manussānaṁ chaḷeva ābādhā ahesuṁ sītaṁ, uṇhaṁ, jighacchā, pipāsā, uccāro, passāvo. So hi nāma, bhikkhave, arako satthā evaṁ dīghāyukesu manussesu evaṁ ciraṭṭhitikesu evaṁ appābādhesu sāvakānaṁ evaṁ dhammaṁ desessati: ‘appakaṁ, brāhmaṇa, jīvitaṁ manussānaṁ parittaṁ lahukaṁ bahudukkhaṁ bahupāyāsaṁ mantāyaṁ boddhabbaṁ, kattabbaṁ kusalaṁ, caritabbaṁ brahmacariyaṁ, natthi jātassa amaraṇan’ti.

Etarahi taṁ, bhikkhave, sammā vadamāno vadeyya: ‘appakaṁ jīvitaṁ manussānaṁ parittaṁ lahukaṁ bahudukkhaṁ bahupāyāsaṁ mantāyaṁ boddhabbaṁ, kattabbaṁ kusalaṁ, caritabbaṁ brahmacariyaṁ, natthi jātassa amaraṇan’ti. Etarahi, bhikkhave, yo ciraṁ jīvati so vassasataṁ appaṁ bhiyyo. Vassasataṁ kho pana, bhikkhave, jīvanto tīṇiyeva utusatāni jīvati utusataṁ hemantānaṁ, utusataṁ gimhānaṁ, utusataṁ vassānaṁ. Tīṇi kho pana, bhikkhave, utusatāni jīvanto dvādasayeva māsasatāni jīvati cattāri māsasatāni hemantānaṁ, cattāri māsasatāni gimhānaṁ, cattāri māsasatāni vassānaṁ. Dvādasa kho pana, bhikkhave, māsasatāni jīvanto catuvīsatiyeva addhamāsasatāni jīvati aṭṭhaddhamāsasatāni hemantānaṁ, aṭṭhaddhamāsasatāni gimhānaṁ, aṭṭhaddhamāsasatāni vassānaṁ. Catuvīsati kho pana, bhikkhave, addhamāsasatāni jīvanto chattiṁsaṁyeva rattisahassāni jīvati dvādasa rattisahassāni hemantānaṁ, dvādasa rattisahassāni gimhānaṁ, dvādasa rattisahassāni vassānaṁ. Chattiṁsaṁ kho pana, bhikkhave, rattisahassāni jīvanto dvesattatiyeva bhattasahassāni bhuñjati catuvīsati bhattasahassāni hemantānaṁ, catuvīsati bhattasahassāni gimhānaṁ, catuvīsati bhattasahassāni vassānaṁ saddhiṁ mātuthaññāya saddhiṁ bhattantarāyena.

Tatrime bhattantarāyā kapimiddhopi bhattaṁ na bhuñjati, dukkhitopi bhattaṁ na bhuñjati, byādhitopi bhattaṁ na bhuñjati, uposathikopi bhattaṁ na bhuñjati, alābhakenapi bhattaṁ na bhuñjati. Iti kho, bhikkhave, mayā vassasatāyukassa manussassa āyupi saṅkhāto, āyuppamāṇampi saṅkhātaṁ, utūpi saṅkhātā, saṁvaccharāpi saṅkhātā, māsāpi saṅkhātā, addhamāsāpi saṅkhātā, rattipi saṅkhātā, divāpi saṅkhātā, bhattāpi saṅkhātā, bhattantarāyāpi saṅkhātā. Yaṁ, bhikkhave, satthārā karaṇīyaṁ sāvakānaṁ hitesinā anukampakena anukampaṁ upādāya; kataṁ vo taṁ mayā etāni, bhikkhave, rukkhamūlāni etāni suññāgārāni. Jhāyatha, bhikkhave, pamādattha; pacchā vippaṭisārino ahuvattha. Ayaṁ vo amhākaṁ anusāsanī”ti.

Dasamaṁ.

Mahāvaggo sattamo.

Tassuddānaṁ

Hirīsūriyaṁ upamā,
dhammaññū pārichattakaṁ;
Sakkaccaṁ bhāvanā aggi,
sunettaarakena cāti.

Reference Translation by Bhikkhu Sujato (CC0).

“Bhūtapubbaṁ, bhikkhave, arako nāma satthā ahosi titthakaro kāmesu vītarāgo.

“Once upon a time, mendicants, there was a teacher named Araka. He was a religious founder and was free of desire for sensual pleasures.

Arakassa kho pana, bhikkhave, satthuno anekāni sāvakasatāni ahesuṁ.

He had many hundreds of disciples,

Arako satthā sāvakānaṁ evaṁ dhammaṁ deseti:

and he taught them like this:

‘appakaṁ, brāhmaṇa, jīvitaṁ manussānaṁ parittaṁ lahukaṁ bahudukkhaṁ bahupāyāsaṁ mantāyaṁ boddhabbaṁ, kattabbaṁ kusalaṁ, caritabbaṁ brahmacariyaṁ, natthi jātassa amaraṇaṁ.

‘Brahmins, life as a human is short, brief, and fleeting, full of suffering and distress. Be thoughtful and wake up! Do what’s good and lead the spiritual life, for no-one born can escape death.

Seyyathāpi, brāhmaṇa, tiṇagge ussāvabindu sūriye uggacchante khippaṁyeva paṭivigacchati, na ciraṭṭhitikaṁ hoti;

It’s like a drop of dew on a grass tip. When the sun comes up it vanishes right away and doesn’t last long.

evamevaṁ kho, brāhmaṇa, ussāvabindūpamaṁ jīvitaṁ manussānaṁ parittaṁ lahukaṁ bahudukkhaṁ bahupāyāsaṁ mantāyaṁ boddhabbaṁ, kattabbaṁ kusalaṁ, caritabbaṁ brahmacariyaṁ, natthi jātassa amaraṇaṁ.

In the same way, life as a human is like a dewdrop. It’s brief and fleeting, full of suffering and distress. Be thoughtful and wake up! Do what’s good and lead the spiritual life, for no-one born can escape death.

Seyyathāpi, brāhmaṇa, thullaphusitake deve vassante udakabubbuḷaṁ khippaṁyeva paṭivigacchati, na ciraṭṭhitikaṁ hoti;

It’s like when the heavens rain heavily. The bubbles vanish right away and don’t last long.

evamevaṁ kho, brāhmaṇa, udakabubbuḷūpamaṁ jīvitaṁ manussānaṁ parittaṁ lahukaṁ bahudukkhaṁ bahupāyāsaṁ mantāyaṁ boddhabbaṁ, kattabbaṁ kusalaṁ, caritabbaṁ brahmacariyaṁ, natthi jātassa amaraṇaṁ.

In the same way, life as a human is like a bubble. …

Seyyathāpi, brāhmaṇa, udake daṇḍarāji khippaṁyeva paṭivigacchati, na ciraṭṭhitikā hoti;

It’s like a line drawn in water. It vanishes right away and doesn’t last long.

evamevaṁ kho, brāhmaṇa, udake daṇḍarājūpamaṁ jīvitaṁ manussānaṁ parittaṁ …pe…

In the same way, life as a human is like a line drawn in water. …

natthi jātassa amaraṇaṁ.

Seyyathāpi, brāhmaṇa, nadī pabbateyyā dūraṅgamā sīghasotā hārahārinī, natthi so khaṇo layo muhutto yaṁ āvattati, atha kho gacchateva vattateva sandateva;

It’s like a mountain river traveling far, flowing fast, carrying all before it. It doesn’t turn back—not for a moment, a second, an hour—but runs, rolls, and flows on.

evamevaṁ kho, brāhmaṇa, nadīpabbateyyūpamaṁ jīvitaṁ manussānaṁ parittaṁ lahukaṁ …pe…

In the same way, life as a human is like a mountain river. …

natthi jātassa amaraṇaṁ.

Seyyathāpi, brāhmaṇa, balavā puriso jivhagge kheḷapiṇḍaṁ saṁyūhitvā akasireneva vameyya;

It’s like a strong man who has formed a glob of spit on the tip of his tongue. He could easily spit it out.

evamevaṁ kho, brāhmaṇa, kheḷapiṇḍūpamaṁ jīvitaṁ manussānaṁ parittaṁ …pe…

In the same way, life as a human is like a glob of spit. …

natthi jātassa amaraṇaṁ.

Seyyathāpi, brāhmaṇa, divasaṁsantatte ayokaṭāhe maṁsapesi pakkhittā khippaṁyeva paṭivigacchati, na ciraṭṭhitikā hoti;

Suppose there was an iron cauldron that had been heated all day. If you tossed a scrap of meat in, it would vanish right away and not last long.

evamevaṁ kho, brāhmaṇa, maṁsapesūpamaṁ jīvitaṁ manussānaṁ parittaṁ …pe…

In the same way, life as a human is like a scrap of meat. …

natthi jātassa amaraṇaṁ.

Seyyathāpi, brāhmaṇa, gāvī vajjhā āghātanaṁ nīyamānā yaṁ yadeva pādaṁ uddharati, santikeva hoti vadhassa santikeva maraṇassa;

It’s like a cow being led to the slaughterhouse. With every step she comes closer to the slaughter, closer to death.

evamevaṁ kho, brāhmaṇa, govajjhūpamaṁ jīvitaṁ manussānaṁ parittaṁ lahukaṁ bahudukkhaṁ bahupāyāsaṁ mantāyaṁ boddhabbaṁ, kattabbaṁ kusalaṁ, caritabbaṁ brahmacariyaṁ, natthi jātassa amaraṇan’ti.

In the same way, life as a human is like a cow being slaughtered. It’s brief and fleeting, full of suffering and distress. Be thoughtful and wake up! Do what’s good and lead the spiritual life, for no-one born can escape death.’

Tena kho pana, bhikkhave, samayena manussānaṁ saṭṭhivassasahassāni āyuppamāṇaṁ ahosi, pañcavassasatikā kumārikā alaṁpateyyā ahosi.

Now, mendicants, at that time human beings had a lifespan of 60,000 years. Girls could be married at 500 years of age.

Tena kho pana, bhikkhave, samayena manussānaṁ chaḷeva ābādhā ahesuṁ

And human beings only had six afflictions:

sītaṁ, uṇhaṁ, jighacchā, pipāsā, uccāro, passāvo.

cold, heat, hunger, thirst, and the need to defecate and urinate.

So hi nāma, bhikkhave, arako satthā evaṁ dīghāyukesu manussesu evaṁ ciraṭṭhitikesu evaṁ appābādhesu sāvakānaṁ evaṁ dhammaṁ desessati:

But even though humans were so long-lived with so few afflictions, Araka still taught in this way:

‘appakaṁ, brāhmaṇa, jīvitaṁ manussānaṁ parittaṁ lahukaṁ bahudukkhaṁ bahupāyāsaṁ mantāyaṁ boddhabbaṁ, kattabbaṁ kusalaṁ, caritabbaṁ brahmacariyaṁ, natthi jātassa amaraṇan’ti.

‘Life as a human is short, brief, and fleeting, full of suffering and distress. Be thoughtful and wake up! Do what’s good and lead the spiritual life, for no-one born can escape death.’

Etarahi taṁ, bhikkhave, sammā vadamāno vadeyya:

These days it’d be right to say:

‘appakaṁ jīvitaṁ manussānaṁ parittaṁ lahukaṁ bahudukkhaṁ bahupāyāsaṁ mantāyaṁ boddhabbaṁ, kattabbaṁ kusalaṁ, caritabbaṁ brahmacariyaṁ, natthi jātassa amaraṇan’ti.

‘Life as a human is short, brief, and fleeting, full of suffering and distress. Be thoughtful and wake up! Do what’s good and lead the spiritual life, for no-one born can escape death.’

Etarahi, bhikkhave, yo ciraṁ jīvati so vassasataṁ appaṁ bhiyyo.

For these days a long life is a hundred years or a little more.

Vassasataṁ kho pana, bhikkhave, jīvanto tīṇiyeva utusatāni jīvati

Living for a hundred years, there are just three hundred seasons,

utusataṁ hemantānaṁ, utusataṁ gimhānaṁ, utusataṁ vassānaṁ.

a hundred each of the winter, summer, and rains.

Tīṇi kho pana, bhikkhave, utusatāni jīvanto dvādasayeva māsasatāni jīvati

Living for three hundred seasons, there are just twelve hundred months,

cattāri māsasatāni hemantānaṁ, cattāri māsasatāni gimhānaṁ, cattāri māsasatāni vassānaṁ.

four hundred in each of the winter, summer, and rains.

Dvādasa kho pana, bhikkhave, māsasatāni jīvanto catuvīsatiyeva addhamāsasatāni jīvati

Living for twelve hundred months, there are just twenty-four hundred fortnights,

aṭṭhaddhamāsasatāni hemantānaṁ, aṭṭhaddhamāsasatāni gimhānaṁ, aṭṭhaddhamāsasatāni vassānaṁ.

eight hundred in each of the winter, summer, and rains.

Catuvīsati kho pana, bhikkhave, addhamāsasatāni jīvanto chattiṁsaṁyeva rattisahassāni jīvati

Living for 2,400 fortnights, there are just 36,000 days,

dvādasa rattisahassāni hemantānaṁ, dvādasa rattisahassāni gimhānaṁ, dvādasa rattisahassāni vassānaṁ.

12,000 in each of the summer, winter, and rains.

Chattiṁsaṁ kho pana, bhikkhave, rattisahassāni jīvanto dvesattatiyeva bhattasahassāni bhuñjati

Living for 36,000 days, you just eat 72,000 meals,

catuvīsati bhattasahassāni hemantānaṁ, catuvīsati bhattasahassāni gimhānaṁ, catuvīsati bhattasahassāni vassānaṁ saddhiṁ mātuthaññāya saddhiṁ bhattantarāyena.

24,000 in each of the summer, winter, and rains, including when you’re suckling at the breast, and when you’re prevented from eating.

Tatrime bhattantarāyā kapimiddhopi bhattaṁ na bhuñjati, dukkhitopi bhattaṁ na bhuñjati, byādhitopi bhattaṁ na bhuñjati, uposathikopi bhattaṁ na bhuñjati, alābhakenapi bhattaṁ na bhuñjati.

Things that prevent you from eating include anger, pain, sickness, sabbath, or being unable to get food.

Iti kho, bhikkhave, mayā vassasatāyukassa manussassa āyupi saṅkhāto, āyuppamāṇampi saṅkhātaṁ, utūpi saṅkhātā, saṁvaccharāpi saṅkhātā, māsāpi saṅkhātā, addhamāsāpi saṅkhātā, rattipi saṅkhātā, divāpi saṅkhātā, bhattāpi saṅkhātā, bhattantarāyāpi saṅkhātā.

So mendicants, for a human being with a hundred years lifespan I have counted the lifespan, the limit of the lifespan, the seasons, the years, the months, the fortnights, the nights, the days, the meals, and the things that prevent them from eating.

Yaṁ, bhikkhave, satthārā karaṇīyaṁ sāvakānaṁ hitesinā anukampakena anukampaṁ upādāya;

Out of sympathy, I’ve done what a teacher should do who wants what’s best for their disciples.

kataṁ vo taṁ mayā etāni, bhikkhave, rukkhamūlāni etāni suññāgārāni. Jhāyatha, bhikkhave, pamādattha; pacchā vippaṭisārino ahuvattha. Ayaṁ vo amhākaṁ anusāsanī”ti.

Here are these roots of trees, and here are these empty huts. Practice absorption, mendicants! Don’t be negligent! Don’t regret it later! This is my instruction to you.”

Dasamaṁ.

Mahāvaggo sattamo.

Tassuddānaṁ

Hirīsūriyaṁ upamā,

dhammaññū pārichattakaṁ;

Sakkaccaṁ bhāvanā aggi,

sunettaarakena cāti.

Qualities:

Anger

Anger

A burning surge of aversion that erupts against people or situations, scorching clarity and kindness. It distorts perception and drives speech and action toward harm.

Also known as: rage, wrath, fury, indignation
Pāli: kodha, kopa
View all discourses →
Anxiety

Anxiety

A fluttering, unsettled state of mind, worried about past or future and unsure what is right to do. It keeps the mind circling around concerns without resolution, weakening confidence and obscuring calm discernment.

Also known as: agitation, confusion about what is right and wrong, distress, fickleness, fidgetiness, edginess, restlessness, wavering, worry
Pāli: kukkucca, uddhacca, darathaja
View all discourses →
Regret

Regret

A remorseful stirring of the mind that recalls what was done or left undone, weighing heavily and disturbing inner calm. It binds awareness to the past and obscures clarity.

Also known as: compunction, guilt, to be burned, to be consumed, to suffer remorse
Pāli: tappati
View all discourses →
Spiritual life

Spiritual life

A life of celibacy, contemplation, and ethical discipline lived for the sake of liberation; oriented toward inner development rather than sensual pleasures

Also known as: abstinence, celibacy, chastity, holy life, sexual restraint
Pāli: brahmacariya
View all discourses →
Suffering

Suffering

Unpleasantness, discontentment, dissatisfaction, stress, pain, disease, i.e. mild or intense suffering that is inherent in conditioned existence.

Also known as: discomfort, unpleasantness, discontentedness, dissatisfaction, stress, pain, disease, distress, affliction
Pāli: dukkha
View all discourses →
Wholesome

Wholesome

Conducive to or suggestive of good health and mental well-being.

Also known as: blameless, skillful, beneficial, good, useful, healthy, nourishing, sustaining
Pāli: kusala
View all discourses →

Last updated on July 27, 2026