The Buddha teaches on the six sense bases regarding phagguna’s question, guiding disciples toward discernment of sense experience and release from clinging.

SN 35.83 Phagguna’s Question

Atha kho āyasmā phagguno …pe… ekamantaṁ nisinno kho āyasmā phagguno bhagavantaṁ etadavoca:

“Atthi nu kho, bhante, taṁ cakkhu, yena cakkhunā atīte buddhe parinibbute chinnapapañce chinnavaṭume pariyādinnavaṭṭe sabbadukkhavītivaṭṭe paññāpayamāno paññāpeyya …pe…

atthi nu kho, bhante, jivhā, yāya jivhāya atīte buddhe parinibbute chinnapapañce chinnavaṭume pariyādinnavaṭṭe sabbadukkhavītivaṭṭe paññāpayamāno paññāpeyya …pe… atthi nu kho so, bhante, mano, yena manena atīte buddhe parinibbute chinnapapañce chinnavaṭume pariyādinnavaṭṭe sabbadukkhavītivaṭṭe paññāpayamāno paññāpeyyā”ti?

“Natthi kho taṁ, phagguna, cakkhu, yena cakkhunā atīte buddhe parinibbute chinnapapañce chinnavaṭume pariyādinnavaṭṭe sabbadukkhavītivaṭṭe paññāpayamāno paññāpeyya …pe…

natthi kho sā, phagguna, jivhā, yāya jivhāya atīte buddhe parinibbute chinnapapañce chinnavaṭume pariyādinnavaṭṭe sabbadukkhavītivaṭṭe paññāpayamāno paññāpeyya …pe… natthi kho so, phagguna, mano, yena manena atīte buddhe parinibbute chinnapapañce chinnavaṭume pariyādinnavaṭṭe sabbadukkhavītivaṭṭe paññāpayamāno paññāpeyyā”ti.

Dasamaṁ.

Gilānavaggo tatiyo.

Tassuddānaṁ

Gilānena duve vuttā,
rādhena apare tayo;
Avijjāya ca dve vuttā,
bhikkhu loko ca phaggunoti.

Reference Translation by Bhikkhu Sujato (CC0).

Atha kho āyasmā phagguno …pe… ekamantaṁ nisinno kho āyasmā phagguno bhagavantaṁ etadavoca:

And then Venerable Phagguna went up to the Buddha … and said to him:

“Atthi nu kho, bhante, taṁ cakkhu, yena cakkhunā atīte buddhe parinibbute chinnapapañce chinnavaṭume pariyādinnavaṭṭe sabbadukkhavītivaṭṭe paññāpayamāno paññāpeyya …pe…

“Sir, suppose someone were to describe the Buddhas of the past who have become fully quenched, cut off proliferation, cut off the course, finished off the cycle, and passed beyond all suffering. Does the eye exist by which they could be described?

atthi nu kho, bhante, jivhā, yāya jivhāya atīte buddhe parinibbute chinnapapañce chinnavaṭume pariyādinnavaṭṭe sabbadukkhavītivaṭṭe paññāpayamāno paññāpeyya …pe…

Does the ear … nose … tongue … body exist …?

atthi nu kho so, bhante, mano, yena manena atīte buddhe parinibbute chinnapapañce chinnavaṭume pariyādinnavaṭṭe sabbadukkhavītivaṭṭe paññāpayamāno paññāpeyyā”ti?

Does the mind exist by which they could be described?”

“Natthi kho taṁ, phagguna, cakkhu, yena cakkhunā atīte buddhe parinibbute chinnapapañce chinnavaṭume pariyādinnavaṭṭe sabbadukkhavītivaṭṭe paññāpayamāno paññāpeyya …pe…

“Phagguna, suppose someone were to describe the Buddhas of the past who have become fully quenched, cut off proliferation, cut off the course, finished off the cycle, and passed beyond all suffering. The eye does not exist by which they could be described.

natthi kho sā, phagguna, jivhā, yāya jivhāya atīte buddhe parinibbute chinnapapañce chinnavaṭume pariyādinnavaṭṭe sabbadukkhavītivaṭṭe paññāpayamāno paññāpeyya …pe…

The ear … nose … tongue … body does not exist …

natthi kho so, phagguna, mano, yena manena atīte buddhe parinibbute chinnapapañce chinnavaṭume pariyādinnavaṭṭe sabbadukkhavītivaṭṭe paññāpayamāno paññāpeyyā”ti.

The mind does not exist by which they could be described.”

Dasamaṁ.

Gilānavaggo tatiyo.

Tassuddānaṁ

Gilānena duve vuttā,

rādhena apare tayo;

Avijjāya ca dve vuttā,

bhikkhu loko ca phaggunoti.

Qualities:

Suffering

Suffering

Unpleasantness, discontentment, dissatisfaction, stress, pain, disease, i.e. mild or intense suffering that is inherent in conditioned existence.

Also known as: discomfort, unpleasantness, discontentedness, dissatisfaction, stress, pain, disease, distress, affliction
Pāli: dukkha
View all discourses →
Wisdom

Wisdom

Lived understanding and sound judgment that steers the mind away from suffering, distinct from mere accumulation of facts.

Also known as: (of a person) wise, astute, intelligent, learned, skilled, firm, stable, steadfast, an experiential understanding of the four noble truths
Pāli: paññā, medhā, dhīra, paṇḍita, asammūḷha
View all discourses →

Last updated on July 27, 2026