Venerable Sāriputta answers the wanderer Jambukhādaka on ultimate solace, explaining the Dhamma and the practice that leads to extinguishment.

SN 38.6 Ultimate Solace

“‘Paramassāsappatto, paramassāsappatto’ti, āvuso sāriputta, vuccati. Kittāvatā nu kho, āvuso, paramassāsappatto hotī”ti?

“Yato kho, āvuso, bhikkhu channaṁ phassāyatanānaṁ samudayañca atthaṅgamañca assādañca ādīnavañca nissaraṇañca yathābhūtaṁ viditvā anupādāvimutto hoti, ettāvatā kho, āvuso, paramassāsappatto hotī”ti.

“Atthi panāvuso, maggo atthi paṭipadā, etassa paramassāsassa sacchikiriyāyā”ti?

“Atthi kho, āvuso, maggo atthi paṭipadā, etassa paramassāsassa sacchikiriyāyā”ti.

“Katamo pana, āvuso, maggo katamā paṭipadā, etassa paramassāsassa sacchikiriyāyā”ti? “Ayameva kho, āvuso, ariyo aṭṭhaṅgiko maggo etassa paramassāsassa sacchikiriyāya, seyyathidaṁ sammādiṭṭhi …pe… sammāsamādhi. Ayaṁ kho, āvuso, maggo ayaṁ paṭipadā, etassa paramassāsassa sacchikiriyāyā”ti. “Bhaddako, āvuso, maggo bhaddikā paṭipadā, etassa paramassāsassa sacchikiriyāya. Alañca panāvuso sāriputta, appamādāyā”ti.

Chaṭṭhaṁ.

Reference Translation by Bhikkhu Sujato (CC0).

“‘Paramassāsappatto, paramassāsappatto’ti, āvuso sāriputta, vuccati.

“Reverend Sāriputta, they speak of this thing called ‘gaining ultimate solace’.

Kittāvatā nu kho, āvuso, paramassāsappatto hotī”ti?

At what point do you gain ultimate solace?”

“Yato kho, āvuso, bhikkhu channaṁ phassāyatanānaṁ samudayañca atthaṅgamañca assādañca ādīnavañca nissaraṇañca yathābhūtaṁ viditvā anupādāvimutto hoti, ettāvatā kho, āvuso, paramassāsappatto hotī”ti.

“When a mendicant is freed by not grasping after truly understanding the six fields of contact’s origin, disappearance, gratification, drawback, and escape, at that point they’ve gained ultimate solace.”

“Atthi panāvuso, maggo atthi paṭipadā, etassa paramassāsassa sacchikiriyāyā”ti?

“But, reverend, is there a path and a practice for realizing this ultimate solace?”

“Atthi kho, āvuso, maggo atthi paṭipadā, etassa paramassāsassa sacchikiriyāyā”ti.

“There is.” …

“Katamo pana, āvuso, maggo katamā paṭipadā, etassa paramassāsassa sacchikiriyāyā”ti?

“Ayameva kho, āvuso, ariyo aṭṭhaṅgiko maggo etassa paramassāsassa sacchikiriyāya, seyyathidaṁ

sammādiṭṭhi …pe… sammāsamādhi.

Ayaṁ kho, āvuso, maggo ayaṁ paṭipadā, etassa paramassāsassa sacchikiriyāyā”ti.

“Bhaddako, āvuso, maggo bhaddikā paṭipadā, etassa paramassāsassa sacchikiriyāya.

Alañca panāvuso sāriputta, appamādāyā”ti.

Chaṭṭhaṁ.

Qualities:

Attachment

Attachment

A mental fastening onto people, things, views, or states as “me” or “mine,” unwilling to release them. This clinging can give a sense of security and sweetness.

Also known as: acquisition, bond, clinging, grasping, holding on, possession, entanglement, bound, connected, taking as mine
Pāli: upadhi, upādāna, sakiñcana, mamatta
View all discourses →
Free from attachment

Free from attachment

Release from grasping, not taking anything as “me” or “mine,” ceasing to appropriate or identify with people, things, views, or experiences.

Also known as: free from grasping, not appropriating, not taking as mine, without acquisitions, not clinging, not grasping, not holding onto
Pāli: nirūpadhi, nānupādāya, asita, anuggaha
View all discourses →

Last updated on July 27, 2026