The Buddha teaches on basis, presenting a threefold teaching for disciples on the path.

AN 3.102 Basis

“Adhicittamanuyuttena, bhikkhave, bhikkhunā tīṇi nimittāni kālena kālaṁ manasi kātabbāni kālena kālaṁ samādhinimittaṁ manasi kātabbaṁ, kālena kālaṁ paggahanimittaṁ manasi kātabbaṁ, kālena kālaṁ upekkhānimittaṁ manasi kātabbaṁ.

Sace, bhikkhave, adhicittamanuyutto bhikkhu ekantaṁ samādhinimittaṁyeva manasi kareyya, ṭhānaṁ taṁ cittaṁ kosajjāya saṁvatteyya.

Sace, bhikkhave, adhicittamanuyutto bhikkhu ekantaṁ paggahanimittaṁyeva manasi kareyya, ṭhānaṁ taṁ cittaṁ uddhaccāya saṁvatteyya.

Sace, bhikkhave, adhicittamanuyutto bhikkhu ekantaṁ upekkhānimittaṁyeva manasi kareyya, ṭhānaṁ taṁ cittaṁ na sammā samādhiyeyya āsavānaṁ khayāya.

Yato ca kho, bhikkhave, adhicittamanuyutto bhikkhu kālena kālaṁ samādhinimittaṁ manasi karoti, kālena kālaṁ paggahanimittaṁ manasi karoti, kālena kālaṁ upekkhānimittaṁ manasi karoti, taṁ hoti cittaṁ muduñca kammaniyañca pabhassarañca, na ca pabhaṅgu, sammā samādhiyati āsavānaṁ khayāya.

Seyyathāpi, bhikkhave, suvaṇṇakāro suvaṇṇakārantevāsī ukkaṁ bandheyya, ukkaṁ bandhitvā ukkāmukhaṁ ālimpeyya, ukkāmukhaṁ ālimpetvā saṇḍāsena jātarūpaṁ gahetvā ukkāmukhe pakkhipeyya, ukkāmukhe pakkhipitvā kālena kālaṁ abhidhamati, kālena kālaṁ udakena paripphoseti, kālena kālaṁ ajjhupekkhati. Sace, bhikkhave, suvaṇṇakāro suvaṇṇakārantevāsī taṁ jātarūpaṁ ekantaṁ abhidhameyya, ṭhānaṁ taṁ jātarūpaṁ ḍaheyya. Sace, bhikkhave, suvaṇṇakāro suvaṇṇakārantevāsī taṁ jātarūpaṁ ekantaṁ udakena paripphoseyya, ṭhānaṁ taṁ jātarūpaṁ nibbāpeyya. Sace, bhikkhave, suvaṇṇakāro suvaṇṇakārantevāsī taṁ jātarūpaṁ ekantaṁ ajjhupekkheyya, ṭhānaṁ taṁ jātarūpaṁ na sammā paripākaṁ gaccheyya. Yato ca kho, bhikkhave, suvaṇṇakāro suvaṇṇakārantevāsī taṁ jātarūpaṁ kālena kālaṁ abhidhamati, kālena kālaṁ udakena paripphoseti, kālena kālaṁ ajjhupekkhati, taṁ hoti jātarūpaṁ muduñca kammaniyañca pabhassarañca, na ca pabhaṅgu, sammā upeti kammāya. Yassā yassā ca pilandhanavikatiyā ākaṅkhatiyadi paṭṭikāya, yadi kuṇḍalāya, yadi gīveyyake, yadi suvaṇṇamālāyatañcassa atthaṁ anubhoti.

Evamevaṁ kho, bhikkhave, adhicittamanuyuttena bhikkhunā tīṇi nimittāni kālena kālaṁ manasi kātabbāni kālena kālaṁ samādhinimittaṁ manasi kātabbaṁ, kālena kālaṁ paggahanimittaṁ manasi kātabbaṁ, kālena kālaṁ upekkhānimittaṁ manasi kātabbaṁ. Sace, bhikkhave, adhicittamanuyutto bhikkhu ekantaṁ samādhinimittaṁyeva manasi kareyya, ṭhānaṁ taṁ cittaṁ kosajjāya saṁvatteyya. Sace, bhikkhave, adhicittamanuyutto bhikkhu ekantaṁ paggahanimittaṁyeva manasi kareyya, ṭhānaṁ taṁ cittaṁ uddhaccāya saṁvatteyya. Sace, bhikkhave, adhicittamanuyutto bhikkhu ekantaṁ upekkhānimittaṁyeva manasi kareyya, ṭhānaṁ taṁ cittaṁ na sammā samādhiyeyya āsavānaṁ khayāya.

Yato ca kho, bhikkhave, adhicittamanuyutto bhikkhu kālena kālaṁ samādhinimittaṁ manasi karoti, kālena kālaṁ paggahanimittaṁ manasi karoti, kālena kālaṁ upekkhānimittaṁ manasi karoti, taṁ hoti cittaṁ muduñca kammaniyañca pabhassarañca, na ca pabhaṅgu, sammā samādhiyati āsavānaṁ khayāya. Yassa yassa ca abhiññāsacchikaraṇīyassa dhammassa cittaṁ abhininnāmeti abhiññāsacchikiriyāya, tatra tatreva sakkhibhabbataṁ pāpuṇāti sati satiāyatane.

So sace ākaṅkhati: ‘anekavihitaṁ iddhividhaṁ paccanubhaveyyaṁ …pe…

(cha abhiññā vitthāretabbā.) Āsavānaṁ khayā …pe… sacchikatvā upasampajja vihareyyan’ti, tatra tatreva sakkhibhabbataṁ pāpuṇāti sati satiāyatane”ti.

Ekādasamaṁ.

Loṇakapallavaggo pañcamo.

Tassuddānaṁ

Accāyikaṁ pavivekaṁ,
Sarado parisā tayo;
Ājānīyā potthako ca,
Loṇaṁ dhovati nimittānīti.

Dutiyo paṇṇāsako samatto.

Reference Translation by Bhikkhu Sujato (CC0).

“Adhicittamanuyuttena, bhikkhave, bhikkhunā tīṇi nimittāni kālena kālaṁ manasi kātabbāni

“Mendicants, a mendicant committed to the higher mind should focus on three bases from time to time:

kālena kālaṁ samādhinimittaṁ manasi kātabbaṁ, kālena kālaṁ paggahanimittaṁ manasi kātabbaṁ, kālena kālaṁ upekkhānimittaṁ manasi kātabbaṁ.

the basis of immersion, the basis of exertion, and the basis of equanimity.

Sace, bhikkhave, adhicittamanuyutto bhikkhu ekantaṁ samādhinimittaṁyeva manasi kareyya, ṭhānaṁ taṁ cittaṁ kosajjāya saṁvatteyya.

If a mendicant dedicated to the higher mind focuses solely on the basis of immersion, it’s likely their mind will incline to laziness.

Sace, bhikkhave, adhicittamanuyutto bhikkhu ekantaṁ paggahanimittaṁyeva manasi kareyya, ṭhānaṁ taṁ cittaṁ uddhaccāya saṁvatteyya.

If they focus solely on the basis of exertion, it’s likely their mind will incline to restlessness.

Sace, bhikkhave, adhicittamanuyutto bhikkhu ekantaṁ upekkhānimittaṁyeva manasi kareyya, ṭhānaṁ taṁ cittaṁ na sammā samādhiyeyya āsavānaṁ khayāya.

If they focus solely on the basis of equanimity, it’s likely their mind won’t properly become immersed in samādhi for the ending of defilements.

Yato ca kho, bhikkhave, adhicittamanuyutto bhikkhu kālena kālaṁ samādhinimittaṁ manasi karoti, kālena kālaṁ paggahanimittaṁ manasi karoti, kālena kālaṁ upekkhānimittaṁ manasi karoti, taṁ hoti cittaṁ muduñca kammaniyañca pabhassarañca, na ca pabhaṅgu, sammā samādhiyati āsavānaṁ khayāya.

But when a mendicant dedicated to the higher mind focuses from time to time on the basis of immersion, the basis of exertion, and the basis of equanimity, their mind becomes pliable, workable, and radiant, not brittle, and has become rightly immersed in samādhi for the ending of defilements.

Seyyathāpi, bhikkhave, suvaṇṇakāro suvaṇṇakārantevāsī ukkaṁ bandheyya, ukkaṁ bandhitvā ukkāmukhaṁ ālimpeyya, ukkāmukhaṁ ālimpetvā saṇḍāsena jātarūpaṁ gahetvā ukkāmukhe pakkhipeyya, ukkāmukhe pakkhipitvā kālena kālaṁ abhidhamati, kālena kālaṁ udakena paripphoseti, kālena kālaṁ ajjhupekkhati.

It’s like when a goldsmith or a goldsmith’s apprentice prepares a forge, fires the crucible, picks up some native gold with tongs and puts it in the crucible. From time to time they fan it, from time to time they sprinkle water on it, and from time to time they just watch over it.

Sace, bhikkhave, suvaṇṇakāro suvaṇṇakārantevāsī taṁ jātarūpaṁ ekantaṁ abhidhameyya, ṭhānaṁ taṁ jātarūpaṁ ḍaheyya.

If they solely fanned it, the native gold would likely be scorched.

Sace, bhikkhave, suvaṇṇakāro suvaṇṇakārantevāsī taṁ jātarūpaṁ ekantaṁ udakena paripphoseyya, ṭhānaṁ taṁ jātarūpaṁ nibbāpeyya.

If they solely sprinkled water on it, the native gold would likely cool down.

Sace, bhikkhave, suvaṇṇakāro suvaṇṇakārantevāsī taṁ jātarūpaṁ ekantaṁ ajjhupekkheyya, ṭhānaṁ taṁ jātarūpaṁ na sammā paripākaṁ gaccheyya.

If they solely watched over it, the native gold would likely not be properly processed.

Yato ca kho, bhikkhave, suvaṇṇakāro suvaṇṇakārantevāsī taṁ jātarūpaṁ kālena kālaṁ abhidhamati, kālena kālaṁ udakena paripphoseti, kālena kālaṁ ajjhupekkhati, taṁ hoti jātarūpaṁ muduñca kammaniyañca pabhassarañca, na ca pabhaṅgu, sammā upeti kammāya.

But when that goldsmith fans it from time to time, sprinkles water on it from time to time, and watches over it from time to time, that native gold becomes pliable, workable, and radiant, not brittle, and is ready to be worked.

Yassā yassā ca pilandhanavikatiyā ākaṅkhatiyadi paṭṭikāya, yadi kuṇḍalāya, yadi gīveyyake, yadi suvaṇṇamālāyatañcassa atthaṁ anubhoti.

Then the goldsmith can successfully create any kind of ornament they want, whether a bracelet, earrings, a necklace, or a golden garland.

Evamevaṁ kho, bhikkhave, adhicittamanuyuttena bhikkhunā tīṇi nimittāni kālena kālaṁ manasi kātabbāni

In the same way, a mendicant committed to the higher mind should focus on three bases from time to time:

kālena kālaṁ samādhinimittaṁ manasi kātabbaṁ, kālena kālaṁ paggahanimittaṁ manasi kātabbaṁ, kālena kālaṁ upekkhānimittaṁ manasi kātabbaṁ.

the basis of immersion, the basis of exertion, and the basis of equanimity. …

Sace, bhikkhave, adhicittamanuyutto bhikkhu ekantaṁ samādhinimittaṁyeva manasi kareyya, ṭhānaṁ taṁ cittaṁ kosajjāya saṁvatteyya.

Sace, bhikkhave, adhicittamanuyutto bhikkhu ekantaṁ paggahanimittaṁyeva manasi kareyya, ṭhānaṁ taṁ cittaṁ uddhaccāya saṁvatteyya.

Sace, bhikkhave, adhicittamanuyutto bhikkhu ekantaṁ upekkhānimittaṁyeva manasi kareyya, ṭhānaṁ taṁ cittaṁ na sammā samādhiyeyya āsavānaṁ khayāya.

Yato ca kho, bhikkhave, adhicittamanuyutto bhikkhu kālena kālaṁ samādhinimittaṁ manasi karoti, kālena kālaṁ paggahanimittaṁ manasi karoti, kālena kālaṁ upekkhānimittaṁ manasi karoti, taṁ hoti cittaṁ muduñca kammaniyañca pabhassarañca, na ca pabhaṅgu, sammā samādhiyati āsavānaṁ khayāya.

When a mendicant dedicated to the higher mind focuses from time to time on the basis of immersion, the basis of exertion, and the basis of equanimity, their mind becomes pliable, workable, and radiant, not brittle, and has become rightly immersed in samādhi for the ending of defilements.

Yassa yassa ca abhiññāsacchikaraṇīyassa dhammassa cittaṁ abhininnāmeti abhiññāsacchikiriyāya, tatra tatreva sakkhibhabbataṁ pāpuṇāti sati satiāyatane.

They extend the mind to realize by insight each and every thing that can be realized by insight; and they are capable of realizing those things, since each and every one is within range.

So sace ākaṅkhati: ‘anekavihitaṁ iddhividhaṁ paccanubhaveyyaṁ …pe…

If they wish: ‘May I wield the many kinds of psychic power’ …

(cha abhiññā vitthāretabbā.)

‘With clairaudience that is purified and superhuman, may I hear both kinds of sounds, human and divine, whether near or far.’ …

Āsavānaṁ khayā …pe… sacchikatvā upasampajja vihareyyan’ti,

‘May I realize the undefiled freedom of heart and freedom by wisdom in this very life, and live having realized it with my own insight due to the ending of defilements.’

tatra tatreva sakkhibhabbataṁ pāpuṇāti sati satiāyatane”ti.

They are capable of realizing these things, since each and every one is within range.”

Ekādasamaṁ.

Loṇakapallavaggo pañcamo.

Tassuddānaṁ

Accāyikaṁ pavivekaṁ,

Sarado parisā tayo;

Ājānīyā potthako ca,

Loṇaṁ dhovati nimittānīti.

Dutiyo paṇṇāsako samatto.

Topics & Qualities:

Ending

Ending

The complete exhaustion and ending of craving, aversion, and delusion—the three roots of suffering. It refers to both the gradual wearing away of defilements through practice and the final cessation that constitutes Nibbāna.

Also known as: cessation, exhaustion, gradual ending, wearing away
Pāli: khaya, khīṇa, nirodha
View all discourses →
Equanimity

Equanimity

A state of mental poise and balance, characterized by non-reactivity and composure in the face of agreeable or disagreeable experiences.

Also known as: mental poise, mental balance, equipose, non-reactivity, composure
Pāli: upekkha
View all discourses →
Flexible

Flexible

A quality of the cultivated mind—malleable, workable, and free from rigidity and resistance. Akin to refined gold, a flexible mind is suitable for cultivation of direct knowledge.

Also known as: gentle, pliable, workable, malleable, yielding, ready, suitable for use
Pāli: mudu, kammañña, soracca
View all discourses →
Insight

Insight

Insight is deep, intuitive realization that transforms understanding and guides practice.

Also known as: having insight, with understanding, right knowledge
Pāli: ñāṇa, sammāñāṇa
View all discourses →
Liberation

Liberation

Liberation can imply a temporary release of the mind, i.e. liberated from certain unwholesome mental qualities or complete liberation from all unwholesome qualities of the mind, i.e. Nibbāna.

Also known as: freedom, release, emancipation, deliverance
Pāli: vimutti, vimokkha, cetovimutti, paññāvimutti, akuppā cetovimutti
View all discourses →
Psychic power

Psychic power

Supernormal capacities resulting from a practice of collectedness rooted in aspiration, determination, purification of mind, and investigation of phenomena.

Also known as: supernormal abilities, psychic ability, spiritual power
Pāli: iddhi, iddhimant
View all discourses →

Last updated on July 27, 2026